Villemi jälgijad said erakordse võimaluse küsida terviseküsimusi, millele tänaseks on põhjalikud vastused andnud erinevate erialade esindajad meditsiinivaldkonnast, kes panustasid oma väärtuslikku aega selleks, et tuua selgust ning kindlust olulistel tervise- ja eluteemadel. Võta endale üks suur tass teed või pigem võta kohe kannutäis, sest see tuleb üks pikem ja väga hariv lugemine.
Küsimustele vastavad:
Minna-Mai Bergmann – operatsiooniõde (hariduselt ämmaemand ja õde). MSc Terviseteadus.
Ly Madal – kiirabiõde ja esmaabi koolitaja
Teele Hallmägi-Sepp – loovterapeut erapraksises ja SA PERH Psühhiaatriakliiniku VII osakond.
Piret Panjuškina – Õde-brigaadijuht, esmaabi koolitaja
Meeri-Mall – ma mulisen ka paaris kohas kaasa tavainimesena, tuleb nii välja tegemise käigus 😀
1. Mis kodune esmaabi on tehtav kui laps neelab alla patarei või magneti? Kas mesi aitab? Kas vett võib juua ja oksendama ajada?
Piret: Esmalt säilitada vanemal rahu. Kui on teada või kahtlus, et laps on alla neelanud nööppatarei, siis diisel aitab – kiiresti haiglasse! sest aeg on kriitilise tähtsusega – mida kauem patarei on organismis, seda suurem on kahju.
Mee kasutamise kohta on tehtud mõned uuringud, mida on vähe ja oleks vaja uurida rohkem, kuid senise info põhjal võiks selle andmist kaaluda üle aasta vanustele lastele, kes on alla neelanud patarei (erinevad allikad väidavad erinevat kogust kuid üldiselt on soovitused 2tl piires), tingimusel et pole mee allergiat (siis oht anafülaksiale ehk ägedale allergilisele reaktsioonile).
Kahjuks teadaolevalt pole Eestis tervishoius ning esmaabijuhistes ühtset ja kindlat mee kasutamise soovitust. Küll aga tasub teada, et kui laps mett nii öelda talub, siis täiendavat ohtu see ei peaks tekitama aga võib anda kasu.
/Mina isiklikult oma lapsele sellise juhtumi korral mett annaks/
Üks mee kasutuse kohta olev artikkel: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10569471/
Magneti korral võiks tegevus olla sama, mee kasutuse jätaks välja, võimalusel selgitaks kas ja mitu magneti detaili laps alla neelas.
Selliste õnnetusjuhtumite korral vältida vee ja söögi andmist, kuna võib olla potentsiaalne vajadus üldnarkoosi panemiseks/opereerimiseks vms.
Oksendamist kindlasti mitte provotseerida, kuna ei anna efekti ja kui on nt patarei kinni söögitorus, siis iga kordne happeline maomahl tekitab lisa kahjustust söögitoru limaskestale. Pigem soovitus: ära paku süüa – juua, ära ise kodus katseta. Mine kiiresti haiglasse!
Minna-Mai: Kui laps on alla neelanud patarei või magneti, peaks esimesel võimalusel pöörduma EMOsse või kutsuma kiirabi. Tegemist on väga ohtliku olukorraga. Kui on üks magnet alla neelatud, võib see ka ise läbi seedetrakti liikuda, kuid kui on neelatud rohkem kui üks magnet ning eriti kui seda on tehtud mingi aja tagant, on oht, et magnetid seedetraktis hakkavad teineteise poole kokku tõmbuma, nende vahele jäävad soolelingud saavad kokku surutud ning tekib nekroos ning perforatsioon (tekib koe kahjustus ja auk). Soole sisu lekib kõhuõõnde ning kindlasti on vaja kirurgiliselt sekkuda. Kindlasti ei tohiks anda midagi süüa-juua ega last oksendama ajada.
Nööppatarei on eriti ohtlik ning tekitab kohese söövituse (võid teha koduse katse, kui paned nööppatarei kanafilee “augukesse” ja on näha, kuidas see kihisema hakkab ning tekib “auk”. Juua ei tohiks midagi anda ja ka oksendama ei tohiks ajada. Mee osas on ka vastakaid arvamusi, väga tugevat tõenduspõhisust seal ei ole, kuid võib aidata tekitada kaitsva kihi söögitorule. Peamine on kiire pöördumine EMOsse või kutsuda kiirabi.
Teele: Omalt poolt ütleksin samuti, et kõige olulisem on rahulikkus ja siis kiire tee EMOsse. Peab paika ka vanasõna: “Parem karta kui kahetseda.” – ehk hea, kui saab nii, et kodus patareid sisaldavad asjad väikelaste käeulatuses pole.
Oma kolmene neelas kusjuures alla sendi, mille leidis isa autost ja oli just teel lõunaunne, kui otsustas, et teeks nalja – pani sendi klaasi ja imiteeris neelamist. Jõudsin vaid öelda “anna kohe…” kui käiski klõmm! ja sent oli läinud. Õnneks sai kenasti hingata ja ehmatus oli lihtsalt suur, ent sammud EMOsse seadsime ja endoskoopia teel 10senti sai arst enda kogusse juurde, sest 2x tehtud röntgen näitas, et see seal siiski liikunud pole. Jeerum tänatud, et see polnud patarei.
Meeri-Mall (tavainimese kommentaar): Meie käisime 1 magnetpalli tõttu EMOs ja ütlen omalt poolt, et laste sõnu sellises olukorras 100% usaldada ei maksa, et mitu ta neid täpselt neelas või ei neelanud. Kiirabi hindab ka olukorra sellisel puhul ohtlikuks ning meid võeti kohe kaasa, tehti pilt ja õnneks oli üks ja saime koju. Panen kohe illustratsiooni ka kenasti siia. Oleks neid palle olnud kaks või enam, oleks asi juba väga palju jamam olnud.
2. Mis on teie kõige ilusam hetk olnud tööülesandeid täites?
Piret: Ma pole ämmaemand aga võtsin ühe kuu jooksul vastu 2 sünnitust. Üks laps sündis kiirabiautos teel haiglasse, kõik kulges kiirelt ja sujuvalt. Emal oli kolmas sünnitus ja pärast kirjutades tänas mind oma parima sünnituskogemuse eest. Aasta hiljem saime ema ja pisikesega tema sünnipäeval kokku – oli väga armas ja tore.
Minna-Mai: Operatsioonitoas otseselt midagi “ilusat” ei ole olnud, Kuid näiteks doonorilõikuste puhul teadmine, kui palju inimesi saab abi ning näha rahvusvahelist koostööd teiste haiglatega selleks, et inimesi aidata – see on ilus.
Kiirabiaegadest on meeles üks sõiduautos sünnitanud naine, kelle mees oli juhiistmel ning tagaistmel väike umbes 4-5a tüdruk. Samal hommikul olin oma praktikandile öelnud, et sünnitusabi komplekti mul pole veel kordagi vaja läinud kiirabis töötades (tol ajal olin arsti brigaadis) ning minu brigaadijuht (arst-resident) ei olnud samuti ühtegi sünnitust kunagi isegi näinud. Seega oli mul enesekindel tunne, kuna ämmaemandaks õppides olin mitmeid sünnitusi vastu võtnud.
Teele: kui kliendi/patsiendiga on saavutatud kiire usalduslik suhe (eriti just haigla kontekstis, sest kunagi ei tea mitu korda temaga teraapiaseansse teha jõuab enne kui haiglast välja kirjutatakse) ja mu tegemistest on tema heaolu parendamises kasu.
Viimati kohtusingi ühe patsiendiga esimest korda, kes pidavat olema sügavalt autistlik, kehva kontaktiga ja raske tema kõnest aru saada. Tegelikkuses oli kõik vastupidine ja kohtumine lõppes nii toredate sõnadega:”Ma tunnen end juba praegu paremini ning siis saan kõigile rääkida, et Sina ja koer olete üks pusletükk minu elust.”
Teen tihti loovteraapiat sedasi, et kaasatud on ka minu kuldne retriiver, kel luba haiglaski käia. Õppisin Eesti Loodus- ja Loomateraapiakeskuses “Loomad õppe- ja teraapiaprotsessis” ning “Loodus õppe- ja teraapiaprotsessis”, tänu millele oskan loomi ägedalt kaasata protsessi ning teisalt naudin, kui kabinetiks pole neli seina, vaid hoopis loodus ise oma lõputute võimalustega.
Paraku küll psühhiaatriahaiglas peab seinadega leppima või piiratud õueala kasutusvõimalusega, et looma kaasamine juba väga suur pluss sellise sihtrühmaga. Küll aga erapraksises olen saanud kliendi vajadustest lähtuvalt seansse teha metsas või mere ääres.
3. Palavikualandajate üle- ja aladoseerimine. Miks sellest nii palju räägitakse ja mis on ohud?
Piret: Üldine teadmine võiks olla, et ravimeid tuleb võtta täpselt nii palju kui on määratud.
Alaannustatud palavikualandajad, ei anna soovitud efekti: palavik tõuseb, enesetunne halveneb ja oht palavikukrampidele.
Ravimite üldine üleannustamine võib põhjustada raskemal juhul tervisekahjustusi, küll aga sel puhul on tegemist kas sagedase üleannustamise või väga suure koguse manustamisega. lapsevanemad peaksid ravimite manustamisel eelkõige jälgima lapse kehakaalu.
Hea on meelde jätta:
Paratsetamooli manustatakse 15mg/kg (võib anda 4x ööpäevas ehk 24h jooksul) ja Ibuprofeeni 10mg/kg (3x ööpäevas ehk 24h jooksul)
Ravimiameti soovitused lastel palaviku alandamiseks ja valu raviks.
Õnneks ravimite manustamise kohta on netis olnud seni väga adekvaate info.
Hea ülevaate nende kohta saaks näiteks Instagramist: @Lasteõde ja @Õpielupäästjaks.
4. Mida teha kui satun ise paanikasse? (kui lapsega juhtub midagi). Kas selliseid hetki tuleb tihti ette?
Piret: Paanikasse sattumine on täiesti normaalne ja selliseid hetki tuleb ette ilmselt kõigil. Kui aga õnnetusjuhtum on seotud oma lapse või kellegi teisega, siis selleks et abivajajat/last kõige paremini aidata on püüda ise jääda võimalikult rahulikuks vahel see on raske (kuid tea, et sisemist ärevust ei pruugi teised märgata, küll aga välja lastud paanika ja ärevus on kõigile näha), lasta kõik emotsioonid ja tunded välja võimalusel pärast, kui kriitiline olukord/tegevus on läbi ja selleks on aega.
Mida siis teha: Selleks on hea korra sügavalt sisse ja välja hingata ja hakata kohe tegutsema. Üldiselt praktika näitab, et kõige rahulikumad vanemad on need, kes on end esmaabi vallas koolitanud: nad on koolituse käigus teoreetiliselt, kui mitte praktiliselt – läbinud erinevaid õnnetusjuhtumeid ja olukordi.
Minna-Mai: Seda, kuidas me reageerime mingile erakorralisele situatsioonile, ei tea kunagi. Ma soovitan läbida regulaarselt esmaabi koolitusi, et enda teadmisi hoida ajakohastena ning see kasvatab ka enesekindlust.
Kui mu oma laps hakkas 1,5a vanuses lämbuma jääkuubiku kätte, siis rakendasin järjest õpitud esmaabivõtteid võõrkeha hingamisteedes puhul ning kui laps lõpuks hingama hakkas, siis tuli endal alles nutt ning kätevärin ja arusaam, et tegemist oli minutite mänguga. Laps oli mul hetkega potisinine kui lämbuma hakkas. Ma usun, et pidev ettevalmistus ja harjutamine on suureks abiks.
Teele: Nõustun teisega – enne ei tea oodata oma reaktsiooni olukorrale, kui see päriselt toimub, ent hingamistehnikad aitavad tekkival ärevusel aeg-kriitilisel hetkel siiski stopi panna. Küll aga pole allasurutud emotsioon tervislik ning kui oht möödas, on enda vaimse tervise pärast hea emotsioon turvaliselt välja elada.
5. Räägitakse, et esmaabi andmisel soovitatakse kahte lähenemist. Kui tead, mida teed, anna abi. Kui ei tea, siis ära puudu. Kuidas tegelikult on? Sama ka elustamisega.
Piret: Abi mida saavad kõik inimesed anda on see, kui kutsutakse abi! Vaata ümber kas keegi saab veel aidata, 112 kõne peaks ja võiks kõik teha kes ei oska või julge esmaabi anda. Kui inimene kahtleb enda oskustes siis 112-lt on hea küsida juhiseid, kuidas saate abivajajat aidata. Igal juhul ei tohiks abivajajat jätta üksi abitusse seisundisse. Mis aga puutub elustamisse, siis on ütlus: “ei saa tappa juba surnud inimest, küll aga saab teda aidata elule”. Ehk kui kahtled kas oskused on õiged, siis tee ikka, helista 112 ja küsi juhiseid, sest kui inimene tänu abile sai elustatud ja on elus siis on see parim tunne mida saab üks abistaja/esmaabiandja tunda.
Minna-Mai: Taaselustamise puhul olen koolitustel alati öelnud – mis on halvim, mis juhtuda saab? Inimene on juba surnud. Ja aeg on armutu. Kiiresti kõne Häirekeskusesse ning abistada enda teadmiste raames. Ka Häirekeskuse meedik ühendatakse kõnesse kui on vaja inimest juhendada. Taas soovitan läbida esmaabi koolitusi ning end valmistada ette erakorralisteks olukordadeks. Me ei tea kunagi, kellega või millal võib midagi juhtuda.
Teele: Arvan, et paljud on kokku puutunud esmaabikoolitaja Andrus Lehtmetsaga. Ülikoolis läbi mitmete loengute oli tema põhisõnum, mida endaga kannan ja ka teistelegi meelde tuletan, järgmine: “Me kõik oskame aidata – mis on kõige hullem, mis juhtub näiteks elustades? Murdub mõni ribi – ja siis? Jääb ellu ikka ja paraneb ära, aga kui ei elusta, pole nende tervete roietega midagi peale hakata.”
Meeri-Mall: Mina olen läbinud Andrus Lehtmetsa koolituse ja ühe korra ka päästnud võõra inimese elu. Kurb kogemus oli ausalt öeldes see, et kuigi minu abiandmise juhtumi puhul juhtus olukord bussis kõikide inimeste ees, siis appi ei tulnudki mitte keegi. Täissuur mees kukkus kokku, kaotas teadvuse, näost sinine, krambitas ja vahutas.
Andruse koolituselt jäi meelde see nüanss, et kõige esimesena helista 112 ja siis alusta elustamisega, mitte vastupidi. Ja seda ma ka tegin ning peale seda asusin tegudele. Bussijuht pidas küll bussi kinni, aga oma kabiinist ta välja ei tulnud. Mingil imejõul tõmbasin selle endast poole pikema mehe bussist välja tänavale ja alustasin esmaabi andmist ja siis andsin ta kiirabile üle. Kiirabi sõnul oleks ta ilma mu sekkumiseta ära surnud.
6. Palun räägime K- vaktsiinist vastsündinutele. Selgitage, miks see on vajalik ning mis on riskid. Tooge võimalusel näiteid päris elust.
Minna-Mai: K-vitamiin on väga oluline vere hüübimisfaktorite tootmiseks maksas. Raseduse ajal ei saa loode platsenta kaudu piisavas koguses K-vitamiini ning seetõttu manustataksegi sünnijärgselt seda.
Kui otsustada seda mitte teha, riskitakse ajusisese verejooksuga, mis võib päädida raske ajukahjustuse või ka surmaga (olen oma ämmaemanduspraktika ajal näinud 1 vastsündinut, kel tekkis ajuverejooks seetõttu). Samuti muud verejooksud võivad tekkida – seedetrakti verejooks, kopsu verejooks (samuti mäletan ühte juhtumit enda praktikalt), nabaväädi veritsus jne. Risk verejooksudeks on eriti suur, kui vastsündinu on rinnapiimatoidul (kuna seda on rinnapiimas väga vähe), sündinud enneaegselt või sünnitus olnud traumaatiline.
Süstimise järel võib esineda süstekoha punetust või valulikkust. Alternatiivina saab K-vitamiini manustada ka suukaudselt, kuid siis on vaja mitut annust. Kuid nagu me teame, siis vastsündinud ajavad üsna tihti toitu välja pärast söömist ning nii võib ka K-vitamiini doos olla ebaefektiivne.
Kõrvaltoimed on siiski minimaalsed, riskid mittemanustamisel kõrged ning süstena on see kõige efektiivsem. Kunagi liikus ka müüt, et K-vitamiini süstimine soodustab leukeemiat, kuid suurte valimitega tõenduspõhised uuringud on selle üheselt ümber lükanud.
K-vitamiini kohta on Eesti Arstis ilmunud (küll ammu) ka näiteks selline artikkel:
Vastsündinute hiline hemorraagiline tõbi ehk hiline K-vitamiini defitsiidist põhjustatud verejooks. Kirjanduse ülevaade ja haigusjuhu kirjeldus.
7. Kas ATH diagnoosi saamine muudab midagi elus? Kas sellest on päriselt abi või on see olukorra kinnitus?
Teele: ATH diagnoosi saamine aitab inimesel mõista, miks ta mõningaid asju teeb nii nagu teeb – tihti asjade edasilükkamine, unustamine, mitmete asjade korraga tegemine ja samas jõudu napib nende kõigega vajalikul määral toimetulekuks, impulsiivsus, ka väsimus.
See annab ehk kergendust, et tegu pole “enese suutmatusega”, vaid asjal on meditsiiniliselt tõestatud põhjus. Ümbritsev võrgustik võib paremini mõista pärast seda inimese toimimist, mis varem võib-olla küsimärke tekitanud.
Tihti ATH ravimid aitavad, kuid viimaste aastatega on tõusutrendis täiskasvanutel ATH diagnoosimine ja palju on olnud juhtumeid, kus ravim on liialt häirivate kõrvaltoimetega isikule endale, et pigem teadlikkus oma diagnoosist, ravimit võtmata, on samuti toetanud toimetulekut igapäevaelus.
8. Kas tsütomegaloviirus ehk CMV võib ohustada ka järgmiste raseduste ajal, kui ühel lapsel on kaasasündinud CMV?
Minna-Mai: CMV on selline viirus, mis jääb organismi sarnaselt herpesviirusega ning võib aeg-ajalt reaktiveeruda. Risk järgnevate raseduste ajal saada kaasasündinud CMV-ga laps ei ole siiski null – nt kui ema nakatub raseduse ajal uue tüvega või kui reaktiveerub organismis olev viirus.
Tõenäosus emmaks-kummaks on aga 1-2% (sest ema organismis on varasemad tsütomegaloviiruse-vastased antikehad varasemast põdemisest juba olemas). Oluline on raseduse ajal järgida hügieenimeetmeid (kui kodus on väikelaps, kellel on CMV – see eritub ka uriini ja süljega). Seega tähelepanu hügieenile mähkmete vahetamisel, nina nuuskamisel ja söögiriistade jagamisel (viimast peaks vältima).
9. Poisid ja eesnahk – eesnahapõletikuga EMOsse. Kuidas seda vältida, mida teha ja mitte teha?
Piret: See on poistel üks levinumaid põletikke, min on neile ja vanematele küllaltki ebameeldiv. Kodus saab sel puhul väga palju ära teha: istevannid, kompressid ja hoolikas intiimhügieen. Istevanne saab teha nt kummeli tõmmisega, samuti võib ööseks püksi/mähkmesse panna kummelikompressi. Võib teha ettevaatlikult hästi õrn roosa vee vanni kaaliumpermanganaat lahusega (selle tegemisel ole ettevaatlik ja hoolas pulbri hoiustamisel, et lastel puuduks igasugune võimalus seda kätte saada).
Intiimhügieeni tehes alates 3 eluaastast lase lapsel pesemise ajal eesnahka liigutada, et sinna ei jääks kogunema mustust (kõigil lastel ei pea eesnahk vabalt liikuma, kui tekib kahtlus fimoosile ehk eesnaha kitsenemise, siis näidata perearstile.
Kui olete aga kodus vannitanud, pesnud hoolikalt ja pissimisel valu püsib, eesnaha piirkonnas punetus püsib või eritub mäda laadset sekreeti, siis pöörduda oma perearsti poole. kui pissimine valulik siis proovida pissida sooja vanni.
Vältimiseks võib aidata hoolikas intiimhügieen, aga sellega täielikult ei pruugi ka vältida, mõnel juhtub ja mõnel mitte.
Poisid kes enam mähet ei kasuta võiksid suguelundeid pesta iga hommik ja õhtu, liigutades pesemise ajal ka eesnahka tahapoole (nii palju kui võimalik, kuid mitte nüüd üleliia, jälgida parafimosi võimaliku ohtu!).
Minna-Mai: On kahte liiki fimoosi ehk eesnahakitsust – füsioloogiline ning patoloogiline. Füsioloogiline fimoos on kõigil poisslastel, kasvades aga aitavad hormoonid lahustada liiteid ning eesnahk muutub liikuvaks.
Patoloogiline fimoos esineb enamasti vanematel lastel ja täiskasvanutel – kui eesnahk on täiesti liikumatu, äärmiselt kitsas ning võib olla armistunud. See võib tekkida ka korduva eesnahapõletikujärgselt.
Laste uroloogid soovitavad teha kodus venitusharjutusi eesnaha liikuvuse soodustamiseks. Neid võib teha mitu x päevas – nt vannis või pissil käies. Jõuga ei tohi nahka tagasi tõmmata. Samuti aitab see vältida eesnaha põletikku, kuna pestes saab vesi eesnaha alla.
Kui aga esinevad korduvad eesnahapõletikud, kirjutab laste uroloog välja hormoonsalvi (nt beetametasoon), mis aitab enamikel juhtudel juba paari nädalaga parandada eesnaha liikuvust.
Kirurgilist ravi tänapäeval nii kergekäeliselt enam ei tehta ja konservatiivne ravi hormoonsalvidega annab enamasti kiirelt tulemuse. Kirurgilise ravi vajaduse üle otustab laste uroloog ning ma soovitan kahe käega dr.Laura Zirelit Tallinna Lastehaiglast!
10.Esmaabi. Mis on kõige suuremad vead, mida ise esmaabi andes tehakse? Mida teha ja mida mitte kindlasti teha?
Piret: kõige suurem viga on abi mitteandmine. Kahjuks see üsna sage :(. ei julgeta astuda ligi ja veenduda, kas inimene vajab abi ja kas ta üldse hingab. näiteks kutsutakse kiirabi bussipeatuses lamavale magajale, kes abi üldse ei vaja. kuigi piisaks sellest, et kõnetada inimest ja küsida, kas vajab abi. Nii ei saada Häirekeskus välja Kiirabi ja kiirabi saab keskenduda olukordadele, kui tõepoolest läheb nende abi vaja, nt kellegi elustamine jne.
11. Mis on teie töö kõige eredam mälestus? Suurim õnnestumine?
Piret: Õnnestumiseks pean, seda kui saan EA koolituste järel kuid või isegi aasta hiljem saan kirja või kõne kus koolitusel osaleja tänab mind EA koolitusel õpetatu eest, kuna tänu sellele julges ja andis abi liiklusõnnetuses vigastatule või elustas kedagi.
Minna-Mai: Operatsioonitoas on enamasti kohene “kingitus” see, et näed, kuidas probleem sai lahendatud ning sealt edasi on enamasti siiski inimesel paranemise tee ees.
Teele: Kui on olnud väga suitsidaalsed ja depressiivsed kliendid (pigem erapraksises, sest siis on kohtumised regulaarsed) ja ärkavad uuesti elule, mida tunneb ise ja mida märkab ka tugivõrgustik ning arvestatavaid aegu hiljemgi veel kuulen, mis vingeid asju on ette võtnud, millest teraapias alustades poleks osanud lootagi.
12. Nohu ja lasteaed. Kui lapsed on iga tuuleiili peale nohus, kas siis peab kohe lapse koju jätma? Mille järgi otsustada?
Piret: On olemas hea ülevaade, mille järgi juhinduda, kas laps võib minna lasteaeda või mitte. Tuleks muidugi järgida ka iga lasteaia kehtestatud korda ja kokkulepitud tavasi lasteaia kui ka rühma siseselt. Minu lapse lasteaias oleme rühma siseselt (vanemate ja õpetajatega) kokku leppinud, et kerge nohuga lapsed võivad rühmas olla küll, kui on aktiivsed ja tunnevad end hästi ning nohu tema tegevusi ei sega.
Siin ülevaade Perearstide seltsi poolne soovitustega JUHEND.
Minna-Mai: Iga tuuleiil päris nohu ei tohiks tekitada – ehk vaadata üle lapse toidulaud ning hügieeniharjumused? Tuul haigeks ei tee – seda teevad ikka kas viirused või bakterid. Lasteaiaealistel lastel (eriti veel pisikestel) on immuunsus alles välja kujunemas ning sagedane haigestumine sellele ka viitab. Iseenesest ei ole see halb – ilmselt seda tervem on laps tulevikus (saab järjest antikehi organismi).
Nohu on nakkav siis, kui see on vesine, laps aevastab jne. Enamasti on see esimesed 2-3 päeva. Kindasti peaks seda eristama vasomotoorsest riniidist, mis tekib nt allergeenidest või jahedast/niiskest temperatuurist, jooksmisel jne.
Osade inimeste nina limaskest on lihtsalt tundlikum ja muutub kergemini “vesiseks”. Kui aga ninast väljuv eritis on rohekat värvi, viitab see bakteriaalsele nohule ning võiks kaaluda antibakteriaalset ravi – perearsti poolt või LOR arsti poolt.
Tasub mõelda ka sellele, kui mugav on lapsel olla kollektiivis aktiivse nohuga – kas ta oskab ise nina nuusata? Kas Sa sooviksid, et Su laps mängiks kellegagi, kellel pidevalt nina tatine ja nühib seda laiali, mänguasjadele jne? Ma olen oma lapsel ja enda puhul täheldanud, et esimestel päevadel suuremas kogused S.Boulardii kapslite (või kapslisisu nt jogurtiga lusikal segada) manustamine on aidanud vesise nohu “kinni keerata”.
13. Kas valus kurk, kähe hääl ning valud häälepaeltes on lihtsalt mittenakkav “külmetus” või nakkav viirushaigus? Või hoopis mõni bakter?
Minna-Mai: Väga raske hinnata. Kas need sümptomid on igapäevased või millega seoses? Kui näiteks hommikul ärgates, kuid päeva jooksul mööduvad, peaks hindama kas inimene magab äkki suu lahti, norskab, kas õhuniiskus on äkki liiga madal? Kui on pidevalt kurk valus ja hääl kähe, soovitaksin pöörduda perearstile, et välistada raskemaid haiguseid ning jälile saada, mis sümptomaatikat põhjustab. Kindlasti võivad olla need tingitud ülemiste hingamisteede infektsioonist, mille on põhjustanud kas mõni viirus või bakter.
14. Külmetused, viirused ja poole aastane beebi. Kuidas ja millega ravida?
Piret: Vastavalt vanusele ja sümptomitele on ka ravi. Nohu ja köha korral aitab kui tublisti teha soolalahusega (naatriumkloriidiga) auru ja puhastada nina. Väikelapsel on nina puhastamine üks oluline osa, kuna anatoomilisest eripärast võib nohu kaasa tuua kõrva või silmapõletiku. Samuti on sekreeti täis ninaga lapsel raske ja ebamugav hingata.
Kõrge palaviku korral esimese asjana eemaldada mähe (mähkmed hoiavad kuumust kinni ja ei lase kehal maha jahtuda), et mitte last üle kuumutada, anda vajadusel õiges koguses palavikualandajat ja jälgida, et lapse käed ja jalad oleks soojad, kuid mitte pakkida last paksult teki sisse.
Kui laps on loid, palavik püsib kõrge ka peale palaviku alandajate andmist, siis pöörduda arsti/EMO poole või kutsuda Kiirabi. Kui lapsel püsib kõrge palavik üle kolme päeva aga langeb ravimitega, siis võtta ühendust oma perearsti või pereõega, et saada edasisi juhiseid.
Ly: Omalt poolt lisaksin soovituseks ninaloputus süstlaga (NaCl 0.9%) beebi nina läbi loputamise, toimib suurepäraselt. Tuleks jägida loputamise asendit, beebi kaldus ettepoole ja käsi toetab lõuga,et üleliigne vedelik saaks ka suu kaudu väljuda. Samuti aitab Pulmotini salvi määrimine rinnale,seljale ja varvaste vahele. Väga kuiva õhuga elamisse soetakasin õhuniisuti ka.
15. Mida väikelapse nohu ja köha puhul jälgida? Kuidas saada aru, et kodused ravivõtted ei aita ja pöörduma peaks arsti poole?
Minna-Mai: Oleneb lapse vanusest. Kuid enamasti peaks sümptomaatiline ravi andma paari päevaga effekti – köha minema lahtisemaks, nohu paksemaks ja kergem välja nuusata. Konsulteerida saab perearstiga ka telefoni teel või 1220 numbril, kui tekib kahtlus, kas peaks pöörduma arstile ning ravi pole efektiivne olnud.
Teele: Endal oli väiksena, lasteaiaealisena tihti keskkõrvapõletikku; nohu, mis alati lõi lõpuks kõrva, ning mul oli maailma armsaim LOR arst, dr. Elmar Loige. Tema ütles väga toredalt: “Ravid nohu-köha, on see Sul seitse päeva; ei ravi, on see Sul nädala jagu.” Ehk mina olen oma laste puhul juhindunud sellest, kui nädalaga pole asi kergemaks läinud, annan mõned päevad veel aega ja vajadusel kontakteerun arstiga, ent siiani on dr. Loige ütlus meie peres paika pidanud 🙂
16. 2a laps. Alustame lasteaiaga. Nutuga jääb maha, päeval nutab(“emme”).Öösel ärkab nutuhoogudega. Iga asja peale “ei taha”. Öösel läbi une ja nutu ka “ei taha”. Lohutamine lähedus teda maha ei rahusta-jälle ei taha. Kuidas teda aidata, lohutada? Olen lihtsalt olemas olnud ja ükshetk tuleb ise uuesti lähedust otsima. Aga ööd on rasked….Kas stress on tõesti nii suur, et öösel ka nutab selle pärast…Kuidas aidata ja milliseid toetavaid samme tema jaoks teha?
Minna-Mai: Ma ei ole küll vaimse tervise õde, kuid lasteaed on lapsele suur elumuutus ning kindlasti stressirohke. Ema-isa võiksid rääkida lasteaiast positiivselt, näidata ise üles kui elevil nad on, et lasteaias saab laps mängida ning uusi asju õppida. Võimalusel teha lühemaid päevi ning sellises vanuses soovitaksin 1-2 päeva nädalas teha lapsel ka lasteaiast vabaks.
Teele: Nõus Minna-Maiga. See on suur muutus ja isegi, kui lasteaed väga meeldiks, on alateadlikult see talle ikkagi stressi allikaks. Ta on eemal endale kõige kindlamatest inimestest ning päeval kogunevad emotsioonid lastakse valla alles pärast lasteaeda vanematega olles. Seetõttu ka kergesti kaasuvad ka haigused, sest immuunsus on stressi tõttu langenud.
Kindlasti on hea alguses teha poolikuid päevi, võimalusel. Ka nädalas mõne päeva vabaks jätta. Lisaks tekitada mingi rituaal lapsega – Alissa Kiinvald, loovterapeut, kes väga ägedalt meie eriala sotsiaalmeedias jagab ja on palju vaeva näinud abistavate materjalide näol, on loonud küsimused, mida küsida, et lapsega rääkida päevast ja toimunud sündmustest.
https://alissakiinvald.ee/toode/sudamesobrad/ – Lisaks on tal erinevaid tooteid, mis toetavad lapse minapilti, tundeid, toimetulekut.
Mina oma lastele näiteks panen iga hommik kirja mõne toetava lause, millest neil on teadmine, et vanemad on nendega südame kaudu alati seotud ja see on neil lasteaias kapis – ka vabal päeval kodus soovivad nad oma lauset, sellest on tekkinud meie rutiin, rituaal. See on neile oluline ja tekitab turvatunnet.
Mõni nobenäpp saab antud südame isegi teha. Suvel nägin kusjuures Pokumaal ka selliseid müügil.
17. Paremal pool (naba kõrgusel) on aeg-ajalt kõrvetav valu, ise arvasin pimesoole põletik, Aga ainuke sümptom on kõrvetav valu paremal pool. Ei iivelda, pole palavikku. Kestab nt paar p kuni 2ndl ja siis mitu ndl valuvaba. Arst kehitab õlgu, ütles mõõka vaja neelata siis..
Piret: Kahjuks netis mingit infot ega hüpoteesi püstitada ei saa. Kõige parema info ja juhised saab teile anda teie perearst, kes on teie murega kursis ja andnud suunised minna gastroskoopia uuringule. Mida saab lisaks soovitada on jälgida, millisel hetkel valu tekib, on seotud teatud söögi/joogi tarvitamisega, liikumise/koormusega, stressi vms eripäradega. Selliste ebamääraste valude puhul on hea pidada nii öelda päevikut, et saaks oma perearstile anda võimalikult palju infot.
Minna-Mai: Selliste ebamääraste valude puhul oleks mõistlik teha uuringuid. Perearst võiks teha suunamise gastroenteroloogile ning sealt juba edasi uurida. Kroonilist valu on väga raske inimesele taluda.
18. Kuidas ma aru saan, kas mu 5a lapse peenise ots on normaalne peseb eesnaha alt, siis ots lilla võrreldes muu asjaga ja kusiti juures veits heledam limaskest. Vannis pestes ei hädalda, aga dušši all ütleb, et vesi teeb ai. Intetnetis laste peenisepilte otsida ju ei saa
Piret: See kõik mida kirjeldate on täiesti normaalne. Peenisepea (glans) ongi tavaliselt teistsugust tooni kui ülejäänud nahk. kuna see pind on kaetud õhukese naha kihiga ja seal on palju veresooni, siis võivad toonid vareeruda (roosakas, punakas, lillakasroosa). Duši alll olles kui veejuga puutub otse peenisepeale, siis see võibki haiget teha, kuna tegemist on üsna õrna piirkonnaga.
Lasteõe IG lehel on väga hea ÕPETUS ja selgitus poiste intiimhügieeni kohta ja mida tuleks jälgida.
Minna-Mai: Väikelapse peenisepea ongi lillakam, kuna veresooned kumavad läbi ja peenise nahk õhuke. Kapillaarid muudavad peenise pea värvuse tumedaks ning see on täiesti normaalne. Nagu ka eespool kirjeldatud, kui veejuga otse peenisepeale lasta, võibki see põhjustada valu. Kuna seal on väga palju närve ning on tundlik.
19. Kui mul on nabasong(ei häiri), kas teise rasedusega võib sopistuda? likvideerida enne või mitte?
Minna-Mai: See, kas nabasong võib pitsuda või mitte, sõltub songakoti suurusest. Seda hindab üldkirurg – kas on vaja opereerida või ei.
20. Kuidas peaks vanem käituma kui lapsel (eelteismeline hetkel 10a impulssiivse/agressiivse ATH diagnoosiga) on ATH hoog ja kägistab end või teeb teistmoodi omale haiget või kellelegi teisele perest?
Teele: Olukord on kindlasti murettekitav ja keeruline lähedastele. Eelteismelise puhul on ka roll sellel, et hormonaalsed muutused võivad vajada ka raviskeemi üle vaatamist, uute/lisauuringute tegemist.
Nagu paljudes olukordades – oluline on rahulikuks jääda – püüda vigastamine katkestada rahumeelselt, ent kindlalt. Kui üksi ei saa seda teha, siis mitmekesi – see aga kindlasti võib triggerdada impulsiivset noort.
Oluline on teada, et endast välja minek, karjumine suurendadb veelgi sellist afektiseisundit antud eelteismelises. Kui kodus olevad täiskasvanud ei saa olukorda rahustada, tuleb siiski pöörduda 112 – ei pea seda numbrit kartma, vaimse tervise abivajadus, seda enam, et on ohtlik iseendale ja teistele, on sama tõsine, kui see, et kellelgi on füüsiliselt tervis korrast ära.
Kui laps ei käi teraapias, siis mõelda ka talle sobivale teraapiaviisile või ka pereteraapiale: kus toetakse ka nende tundeid, toimetulekut ja saab juurde oskuseid noore ja enda tugevate tunnete turvalisele välja elamisele.
21. Miks kurk valutab aastaringi? Kas kilpnääre võib olla haige?
Piret: Internetis ei saa haiguste kohta hüpoteesi teha. Kui kurguvalu kestab pikalt, siis pöörduda oma perearsti poole, kes saab vajadusel teha täiendavaid uuringuid ja vaadata kurku.
Minna-Mai: Aastaringne valu, mis kestab rohkem kui hommikul ärgates, vajab kindlasti tähelepanu ning tasub uurida. Võib olla põhjustatud nt norskamisest ja kuivast õhust või siis ka muudest asjadest. Internetis tõesti ei saa diagnoosi panna.
22. Hoius oli laps koguaeg haige, nüüd lasteaias hakkas käima. Lisaks tervislikule toitumisele+multivitamiinidele millega veel lapse tervist turgutada?
Piret: Kahjuks viiruseid ja baktereid levib igal pool, eriti väikelaste keskkonnas. Olete tubli ja jälgite tervislikku toitumist, mis on tugeva organismi alus. Sügis-talv-kevad perioodil võib vajadusel anda lisaks d-vitamiini.
Minna-Mai: Sügis-talvisel hooajal on väga hea lisaks käia sagedasti õues ja tuulutada kodu. Hügieen on samuti oluline – õpetada lapsele (ja tegelikult kogu perele) sisse harjumus pesta käsi iga kord tuppa tulles. Seda nii lasteaeda minnes kui sealt tulles. Samuti poest tulles jne. Soolakambris käimine on samuti turgutamiseks hea. Tallinnas on näiteks väga vahva koht Halos keskus, kus on mänguline soolakambri ruum.
Teele: Pireti ja Minna-Mai super soovitustele lisaks lihtsalt see teadmine – kui põeb praegu haigused läbi, on vähemalt kooli ajal tervis siiski juba tugevam ega pole nii kergesti vastuvõtlik. Tegelikult juba lasteaia ajal on nõnda, et iga aastaga jääb neid haigestumisi vähemaks. Minu lastel väga hästi organismi toetanud ka Oomega-3 Möllersi kummikalakesed.
23. Veri väljaheites – millal peaks arstile?
Minna-Mai: Sõltub värvusest, kogusest ja sagedusest. Kui väljaheites on suur kogus verd; see tekib äkki; veri on must ja kohvipaksutaoline või tumepunane; veritsust esineb korduvalt; kaasnevad muud sümptomid nagu kaalulangus, pearinglus, nõrkus, kahvatus jne – 1 neist siin loetelus juba on piisav põhjus arstile pöördumiseks.
Hele ja väike kogus verd pärast pühkimist võib viidata nt hemorroididele. Tume, kohvipaksutaoline veri aga suur ohumärk ja viidata seedetrakti verejooksule. Kindlasti tasub mõelda ka perekonna anamneesile – kas kellelgi lähisugulastest on esinenud soolevähki?
24. Millest alustada abi otsimist kui tundub, et 4 aastasel on ärevushäire?
Piret: Perearstile rääkida oma murest, tema saab vajadusel teha täiendavaid uuringuid, teste ja vajadusel suunamisi.
Minna-Mai: Teoreetiliselt saab umbes 4-5a vanuses ka ärevushäiret diagnoosida, kuid peamiselt hinnatakse seda koolieas või hiljem. Kindlasti võib konsulteerida perearstiga või vaimse tervise õega. Mõelda, kas ärevus on seotud ehk mõne suure elumuutusega?
Teele: Perearstilt alustada on mõistlik. Samas võib ka pöörduda kuskile asutusse, kus on vaimse tervise õde, kes saab esmase anamneesi järgi soovitusi anda.
Nelja-aastastega on kindlasti väga sobiv lähenemisviis murega tegelemiseks loovteraapia, kus on lisaks klient-terapeut suhtele ka kolmas printsiip, milleks on kunst. Laps ei oska end veel verbaalselt nii hästi väljendada, kuid läbi loovharjutuste on tal omasem tunnete ja murekohtadega tegeleda, mis annab tänu sellele ka efektiivseid tulemusi.
25. Mida teha kui 4 aastasel nina peal paar punni(need kui pigistad siis valge tuleb välja) need ei kao ära ja neid ju ei tohi pigistada(muidugi pigistas mees ja see kadus tal ära) kuidas lahti saada? häirivad last.
Minna-Mai: Kirjelduse järgi tundub, et tegemis on miiliumiga. Pigistada ei tohiks, nii võib tekkida põletik. Eriti ohtlik ongi nina ja suu ümbrus. Enamasti kaovad sellised punnid ise aja jooksul (paari nädala või kuuga).
Abiks on vähemalt 2x päevas näo pesemine veega. Näo kuivatamiseks eraldi rätik. Kindlasti ei tohiks kasutada rasvaseid kreeme või täiskasvanutele mõeldud akneravimeid ning kosmeetikat, kui nahaarst ei ole vastavat soovitust teinud. Kui last need väga häirivad, võib konsulteerida nahaarstiga.
26. Mis nipiga saab aja sünnimärgikontrolli Tallinnas Tervisekassa rahaga???
Minna-Mai: Ilmselt mingit nippi väga ei olegi. Pidevalt hoida silma peal, kas ehk vabaneb mõni aeg. Ma ise olen käinud tasulisel vastuvõtul kontrollis.
Teele: Olen enne aja panemist endale samuti veidi jälginud tasuta aegasid, kuid need ilmselt nii pikad, et ei näitagi broneeringu süsteem variante. Oma südamerahu saavutamiseks käinud tasulistel vastuvõttudel kontrollis (omast kogemusest soovitan Kotkat ja Confidot).
27. Sotsiaalmeediakontodel jagatavad meditsiinisoovitused – kuidas suhtute?
Piret: Alati soovitan olla allikakriitiline. Kui konto jagab infot, millel on ka allikaviited, siis see annab usaldust juurde (põhiliselt võiks olla allikad teadusliku taustaga uuringud, artiklid, juhendid).
Kontod mida mina jälgiks on IG: õpielupäästjaks (Konto haldaja Arsti haridusega) ja lasteõde (Erialalt õde – kogemus lasteõenduses).
Minna-Mai: Üldiselt jagatakse sotsiaalmeedias väga palju valeinfot, seda ka tervishoiualaselt. Eespool vastajale väga midagi muud lisada ei ole.
Kontodest soovitaksin veel Instagramis: fysioviis, alissa_lt ja midwife_maarja.liis.
Meeri-Mall: Minna-Mail endal ka armas Instagram, mis juhatab kohe päris meditsiiniteemadele edasi!
Teele: Allikakriitilisus on õige võtmesõna. Kui miskit ennast siiski huvitab, ei juhindu kunagi sotsiaalmeediakontodel jagatust, kui tõesti pole allika-viiteid juures. Ikkagi ise süveneda ja teaduspõhisus annavad kindlustunde.
28. Teie TOP 10 kodust ravimit, mis alati olemas?
Piret:
1. Paratsetamool (erivariandid tbl, suposiid ja suspensioon),
2. Ibuprofeen (tbl, suspensioon,
3. NaCl 0,9% (inhalatsiooniks, haavahoolduseks),
4. Ninasprey (humer vms),
5. NoSpa,
6. Smecta,
7. Hustagil salv,
8. allergiaravim (Tavegyl,zyrtec vms),
9. Burnjel (põletusgeel),
10. söetabletid (kapslid)
Ly:
1. Ibuprofeeni siirup ja tbl.
2. paracetamooli küünlad,siirup,tbl.
3. Nospa,
4. söetabletid
5. zyrtec siirup, tbl
6. Quix vms ninaloputamiseks
7. Burnjel geel- põletustele, putukahammustustele.
8. Espumisan tilgad ja tbl.
9. Pulmotin või Hustagil
10. Sinupret siirup/ tbl
Minna-Mai:
1. Paratsetamool ja ibuprofeen,
2. hustagil või pulmotin salv,
3. smecta,
4. mõni antihistamiin (zyrtec, claritine, opexa vms)
5. NaCl 0,9%,
6. No-spa,
7. põletusgeel,
8. haavapuhastusvahend (Globasept Wound Sol, Prontosan spray või Octenisept)
9. kurgukommid (Isla, Vocal, Strepsils, täiskasvanutele Trachitol),
10. rõgalahtisti (Fluditec).
Teele:
1. Paratsetamool, ibuprofeen;
2. Humer stop virus!
3. Zyrteci tilgad
4. Hustagil, hane rasv
5. Enterol
6. Söetabletid
7. NaCl 0,9%
8. Aloe geel ja Braunovidon salv + cutasept
9. kurguvalu/köha toetus – Strepsils, Isla, Decatylen, Herbion Islandi käokõrva siirup
10. No-Spa
Meeri-Mall:
1. Paratsetamool, ibuprofeen;
2. Desovahend ja haavaplaastrid – meil neid ikka kulub 😀
3. Zyrteci tilgad
4. Hustagil
5. Köhasiirup
6. Sääsepistesalv
7. Humer või miski muu lahus nina loputamiseks
8. NaCl 0,9%
9. Nohurohi
10. Söetabletid
Kui oled lugemisega siia lõppu jõudnud, siis õnnitlen!
Tähistan ka ise ja olen väga rõõmus, et Villemi kõigi aegade põnevaim küsimuste-vastuste voor on saanud nii sisukad vastused.
Villemi Instagrami stoorides teen highlightsi ja jätan sinna nii viite siinsele postitusele kui ka hullame veel natuke niisama.
Aitäh Minna-Mai, Piret, Teele ja Ly selle ägeda koostöö eest!
Jaga oma mõtet