Ega mul siin muud vabandust öelda pole selle praeguse elukorralduse peale, et ise tegin ja ise olen süüdi. Nimelt on mu armastus alati olnud pime ning teen suured eluotsused südame, mitte mõistuse järgi ning kuigi olin endale eluaeg lubanud, et näiteks army wife minust ei saa, sest ma ei suudaks nii kaua eemal olla, siis saatuse nipsuna just sellist elu ma täna elan. Elukutse küll veidike teine, aga mitte alati vähem ohtlik. Seega mõtlesin, et kirjutan teile natuke igaviku kestvatest töölähetustest ja elust, mis sellega kaasneb. Do not try this at home 😅
Jaga oma mõtet