Ma ei ole julgenud kunagi sellest teemast nii otse ja ausalt rääkida, sest see kõik on lihtsalt nii kuradima valus, et ei mahu mu sisse kuidagi ära ja ma ei oleks elus arvanud, et minuga nii läheb. Ma olen selles mõttes rumal inimene ka, et ma ei ole väga ratsionaalne, vaid teen kõik oma otsused alati siiralt ja südamest nii nagu tunne on. Ja kurat, et ma siis alati eksin kah. Disclaimer: See on väga isiklik postitus, loe vaid siis, kui sul mahub terve tonn mu kurbust lisaks.








Jaga oma mõtet