Oih, vaatan, et olen siia kirjutanud eelmisel sajandil, aga saan end vaid õigustada sellega, et tõesti on see elu selline küte hetkel olnud, et tahaks kõige eest vahel kuhugi teki alla eest ära põgeneda. Ja siis muidugi tuligi lõpuks suvi ja mu ainsad kaks tööpäeva puhkust, mil ma päriselt ei vaadanud töömeili ega tegelenud enda äriliste kohustustega. Ja see andis ka kohe tunda. Mõtlen, et avan teile siin natuke seda maailma ka, et mis tunne on teenindada sadu ja tuhandeid kliente ning mis mind ennast vahel närvi ajab 😅