Tegelikult selle postituse kirjutamise asemel tahtsin teile teha suurelt piduliku teadaande 📣, et mu blogi uuel kujul on teie jaoks täies ilus olemas ja nüüd pole muud pühalikku ülesannet kui teile järjest piiblit trükkima hakata.

Reaalsuses on aga sellega sedapsi praegu, et uus blogi on olemas ja täitsa nunnu teine, AGA vana hea tehniline tõrge ka kohe kenasti platsis nagu kord ja kohus. Zlickiga saate kenasti subscribe teha ja elu tundub ilus 🌈, aga pärast tekib selline naljakas situatsioon, et ta postitust ära ei laegi. Seetõttu kirjutan selle postituse (ja vb ka paar järgmist) hetkel ka täiesti tasuta lugemiseks, et te minus üleilmselt ei pettuks, sest viga pole minus.

Õnneks ei ole ma sel korral siin päris üksi ja loodetavasti saate üsna pea lugeda taas ka kinnist materjali. Eks ma hõikan välja, kui asi lahenenud on.

Üldiselt on see nii klassikaline, et mina ja tehnika = alati mingi nuss. Sorri sõnakasutuse pärast, aga nii see on. Ja seetõttu ei ole ma elus armastanud mitte kunagi printereid ja programme, asjade seadistamisi, uuendamisi ja muid taolisi asju. Hoidku kõrgemad jõud selle eest, kui ma peaks sattuma kokku raamatupidamisprogrammiga 😅. Reaalselt iga nurga peal ootab mind südar ja meeleheide, sest ma lihtsalt ei ole loodud selleks, et neid manuale komakohtade järgi lugeda ja tühikuid õigesse kohta pressida.

Mis omakorda meenutab aega, kui Villemiga alustasin ja mõtlesin, et mis seal ikka. Hunt Kriimsilm saab ISE kõigega hakkama ja abi ei vaja. Kõlab nii tuttavalt kuidagi… nagu kaheaastane Aleksander räägiks minu asemel. Mõtlesin siis, et mis see raamatupidamine ikka ära ei ole. Arvutada oskan, arveid sisestada oskan (tuleb välja, et ei osanud siiski :D), mis see KMD saatmine igakuiselt siis ära pole. Õnneks lõppes see illusioon mõne kuu pärast, kui mulle tuli appi mu armas raamatupidaja, kes kogu selle valearvestuse siis tagantjärele sirgeks arvutas ja deklaratsioonid ära parandas ja nüüd juba paar aastat Villemi eest hoolitsenud. Ole Sa tänatud! 🙏

Huvitab, et kust tuleb lambist see, et muidu nagu ei pea ennast väga rumalaks inimeseks ja ei karda ka tehnilisi väljakutseid – näiteks kui saab midagi välja mõelda või süsteeme genereerida, isegi päris uusi funktsioone luua, siis olen kohe käpp. Aga kui tuleb punkti täpsusega mingeid asju õigesti manuali järgi teha, siis ma alati hakkama ei saa… sest nt printerite puhul on ALATI mingi jama, mis ei toimi nii nagu peab.

Näiteks ma ostsin endale Villemi alguses suure hurraaga 600+ eelarvelise printeri, mis oli väga suur investeering ja mis läks juba siis katki, kui ma polnud sadat lehtegi printinud, ja kuna trauma oli nii suur, siis on ta kenasti peale garantiijuhtumit oma karbis istumas ja ma ei taha seda isegi karbist välja võtta enam 😀 Kuigi tegin suure taustauuringu ja pidi kõik olema the best of the best ever after.

Aga eks igaüks on veits imelik mõne koha pealt, selles mõttes pole selles midagi erilist. Ja mõni imelikum kui teine ja ma üldse ei välista, et mul neid kiikse keskmisest rohkem on.

Üldiselt kui nüüd see piuviu ära lõpetada, millega ma hakkama ei saa, siis plaanid on mul selle blogimisega muidu suured. Selle blogi sünd pidi olema juba eelmisel aastal, aga siis jäin tehnilises hätta ja jalutasin projektist minema – täpselt sama põhjuse tõttu kusjuures, kui nüüd meenutada 😀 Aga no ma olen varemgi öelnud, et kui ühe korra ei õnnestu, siis tuleb uuesti proovida 💪. Ja sel korral ma enam sellega ei lepi, et mingi ring ära ei lae… seega ootame ja vaatame.

Juba suur pluss siin ongi see, et saan teile hakata pakkuma nii tasuta kui tasulist sisu ja seda mõlemat te siit ka tulevikus lugeda saate. Ja hea õnne korral ka kuulata 🎧, sest suutsin oma mikri sisselülitamise nupukese ka üles leida 😀 ja plaanin sisse lugeda sellised keskmiselt 10-mintised mõttepausid. Saladuskatte all saan öelda, et ma neli osa juba lugesin, aga kuna ilma mikrita, siis jäävad nad testkatseteks ja teen uued.

Mis teemadel jutustama hakkame? Elust ja olust, ärist ja rahast. Ilmselt nutame ja naerame koos. Puudutan ka selliseid teemasid, millest avalikus Instas rääkida ei saa või saab ühiskondlikult hukkamõistu. Üldiselt eeldan, et siinsed lugejad saavad aru, et mina olen mina ja mingit läilasuppi väga ei viitsi ajada.

Tahaksin, et see blogi oleks koht, kus saaksime koos veel laiemalt ja sügavamalt arutada põnevatel teemadel, ja teistpidi tahaks teile ka natuke rohkem kasulik olla. Insta on täiega tore, aga sisuliste teemade jaoks ei ole see kirjutamise mõttes kõige mugavam formaat ning mu XXL-näpud ei mahu mu telefoniekraanile ära, et seal kirjandeid toota 😄.

Samas mõne suurema teema jaoks ei ole kirjutamine ka just parim formaat ja mul on teiega lihtsam ja mugavam hoopis podcasti vormis rääkida, sest samade mõtete kokkuvõtmine kirjatükiks võtaks umbes 10x rohkem aega ja ei saaks kunagi valmis, kui ma nende üle järgi mõtlema jääks siin omaette, sest mu aju paneb kiirteel ajama sellise kiirusega, et ma ei jõua kirjutamisega järgi. Parem räägin nii nagu torust tuleb – seega podcastid tulevad ilma editita toores jutt ja loodame, et ma siis väga lolli juttu ei aja 😅.

Unistus mu raadiohääle kuulamisest saab osade jaoks siis tõeks 😀 kuigi ütlen ausalt, et enda häält kuulata on veits imelik, aga ma olen meelega siin vahepeal Instas overshare’inud oma häält ja kasvõi lambi laulmist, et end ebamugavust tundma panna ning ühtlasi kaotada meievahelisi piire, mis teile minu puhul piinlik võiks tunduda. Noh, et kui olete mind näinud nii lamedalt, siis elate üle ka väikese päris eksimuse, hehe.

Muide, see strateegia on hea üleüldiselt – nihutada vahetevahel piire mõne tundlikuma teemaga, teha mõni piiripealne avaldus ja vaadata, mis siis juhtub. Parimal juhul ei juhtu midagi ja inimesed arvavad, et meil kõigil on paremaid ja halvemaid hetki elus. Ja teinekord saad tasuta suurpuhastuse ja unfollow-lainekese, sest need inimesed, kes sind “päris sinu endana” Instagramis ära ei talu, pole su sõbrad ka päris elus. Seega win-win kõikidele osapooltele.

Aga tavai, eks. Ma tõmban tänaseks otsad kokku siin arvuti taga, sest päikeseloojang hakkab mulle kohe silma paistma 🌅 ning olen oma kuulsad 13-eurosed päikeseprillid ära kaotanud kuhugi, Roman teeb kana-koore suppi ja lapsed sõdivad mudelautode pärast 🚗.

Loodan, et peate siin vastu, kuniks Zlick üritab tööle hakata, ja kõige vapramad julgevad teha ka subscribe-tellimused isegi siis, kui asi veel ei tööta 😀

PS! Eelmise katse blogimaksed on kõik refund’i saadetud ja peaksid hakkama 1–2 päeva jooksul teile tagasi jõudma. Katkestasin kõik tellimused ära ja uusi makseid teilt keegi maha ei võta. Seega siin subscribe’iga liitudes on asi odavam ja peaks olema ka parem – kui ta töötaks 😀 Lootust on, sest enamik blogisid Zlickiga siiski kenasti jooksevad ja ma ei tohiks nii suur erand selles osas olla.

Ahjaa, selleks, et ka teie saaksite sõna sekka öelda – kirjutage palun siia postitusele kommentaariks, mis teemadel ja mis asjadest tahaksite teie siit blogist lugeda-kuulata ja teada saada! Sest te mu tarkade klubi ja siis saan teie soovidega paremini arvestada ja sisu luua, mis teie huvidega arvestab!

Olge nunnud! 💛

Illustratsiooniks Arturi arvamus asjadest üsna maast madalast.